Energia avastuskeskuses toimub iga kuu teisel kolmapäeval „Diskreetne loodusteaduste õhtukursus,“ kus teadlased ja omaala asjatundjad räägivad mõnel endale südamelähedasel teemal. Õhtukursus on suunatud eelkõige täiskasvanutele, kuid viimasel ajal on osutunud loengud populaarseks just gümnaasiumiõpilaste seas. Uurisime Viimsi Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Ingrid Rõigaselt, miks tema soovitab õpilastel loengutel osaleda.

Energia avastuskeskuse „Diskreetse loodusteaduste õhtukursuse“ loengutel osaleb väga palju Viimsi Gümnaasiumi õpilasi ning meile teeb see loomulikult ainult head meelt. Oleme ühtlasi kuulnud, et siin on mängus teie käsi, Ingrid. Miks teie arvates on õpilastel kasulik nendel loengutel osaleda?

Minu südameasi on näidata, et loodusteadused ei ole rasked ega ainult vähestele valitutele ning nende õppimine on vajalik meile kõigile. Vajalik eelkõige meie elukvaliteedi tõstmiseks ning veelgi enam jätkusuutlikuks kestmiseks planeedil Maa.

Kinnitan alati oma õpilastele, et nad ei pea oskama füüsikat hästi, kuid nad peavad tundma huvi, mis nende ümber toimub. Teine pool on anda ülevaade just teie loengusarjaga, mida Eestis tehakse, kui laiapõhjalist ja sisulist teadust ning erialasid meil arendatakse. Noortel pole tihti sellest üldse aimu, sest on oma e-mullis nii kinni.

Kellel olete soovitanud loengutel osaleda ja millega te neid motiveerite?

Mina jagan infot kooliastmepõhiselt neile, kel parasjagu füüsika toimub. Energia avastuskeskuse loengud saadan kõigile, kes mul tunnis käivad. Samas näiteks KUMU “Murtud sümmeetria” loengut pakkusin ainult 12. klassile, sest oluline on nähtut-kuuldut ka mõista. Panen lisahinde, kes käib kohal ja esitab mulle nõutele vastava aruande. Pooltele õpilastele saadan tihti aruande ka tagasi ja palun täiendada. Kui õpilased aruannet ei täienda, siis lisahinnet ka ei saa. Õpilane peab esitama 1 A4 korrektses eesti keeles ja vormistuses analüüsi sellest, mida ta loengul teada sai, juurde õppis ning seda selgitama vähemalt kolme konkreetse näitega. Samuti soovin, et ta kirjeldaks loengu kogemust, sh kuidas lektor esines, tema esitatud materjalidest ning kohast, kus loeng toimus. Samuti palun teha õpilastel loengul osalemisest selfi.

Olen seda süsteemi rakendanud nüüd paar aastat, kus kontrolltööde kõrvale on võimalik saada huvitegevuse eest lisatulemus. Kuna õpilaste sõnul pidid minu tööd olema ulme valdkonnast ehk tõesti vajavad mõtlemisoskust lisaks heale mälule, siis selliste lisategevustega saavad nad füüsika õnneks läbitud. Selliste loengutel osalemisega avardavad nad oma silmaringi ja ka sõnavara ning minu vaikne lootus on, et keegi leiab endale üllatuslikult sobiva eriala ning jääb tulevikus loodusteaduste suunas tegutsema.

Kuidas te hindate, kas õpilaste silmaring on tänu erinevatele füüsika- ja loodusteaduste loengutele laienenud?

Toon ehk välja mõned väljavõtted õpilaste loengu analüüsidest, mis annab hea pildi õpilaste mõtetest ja kogemustest.

„ … See loeng aga keskendus just nimelt pigem termodünaamikale ja kasutusvaldkondadele ning küsimusi tekkis pigem juurde. Samas aga sai üsna palju uut teada ning olen rahul, et seda kuulasin.“

„ … Seekordne loeng oli tõepoolest sajaga keskendunud matemaatika keelele, kuid pean ikkagi tõdema, et kuigi ka kõige “lihtsamad” valemid olid minu jaoks täiesti maavälised, peitus nende kõigi taga siiski millegi elulise ja ilmselge kirjeldamine.“

„ … Loengute kuulamise tõttu olen tähele pannud, et mind paelub see, kui tarku inimesi maailmas leidub. Neid on huvitav kuulata, kuna nad teavad nii palju. Justkui pakatavad teadmistest, mida saab teistele edasi anda. Eriti tundub see olevat tõsi just füüsikute puhul, kuna füüsika puutub kokku kõigi eluvaldkondadega. Loodan ka ise kunagi tulevikus mõnda teemat nii hästi vallata, kui mõni teadlane. Kui jätkuv koroonaepideemia suurt tõusutrendi just ei näita, siis soovin ka järgmisele “Diskreetse loodusteaduste õhtukursuse” loengule minna.“

„Minu jaoks oli seda loengut huvitav kuulata, kuna ta rääkis argistest asjadest läbi matemaatiliste mudelite. Ma pole kunagi mõelnud, et need olukorrad, mis on näiliselt justkui väga tavapärased, et neile on ka matemaatiliselt tõestus, nt see, et mida rohkem konkurente on, seda halvemini läheb ning looduses on seda väiksem võimalus ellu jääda.“