• Suur kosmosepäev 26.04.2025 12.00: Kuupkulgur, Eesti Tudengisatelliit, TÜ Tartu observatoorium

Püsinäitused


Püsinäitused

Elektri lugu

Energia avastuskeskus asub tähelepanuväärses hoones. Just siin, vanas Tallinna elektrijaamas, hakati 20. sajandi alguses esimesena üldkasutatavasse võrku elektri tootmiseks kasutama põlevkivi. Seepärast ongi avastuskeskus õige koht, et uurida elektri tootmise ja selle kasutamise lugu.

Tallina Linna Elektri Keskjaam valmis 1912. aastal arhitekti Hans Hermann Schmidti kavandi järgi. Jaamal oli kolm hoonet: masinamaja ehk praegune Energia avastuskeskus, katlamaja ehk praegune Kultuurikatel ja kontorihoone, kus praegu tegutseb hostel.

Elektrijaam alustas tööd 24. märtsil 1913. Esialgu köeti jaama kivisöe, turba ja puiduga, 1924. aastast põlevkiviga. 1938. aastaks oli Tallinna elektrijaama võimsus 19 200 kW – sellele Eestis konkurentsi ei olnud pakkuda. Jaam töötas 1979. aastani.

Masinamaja sisseseadest on tänaseni mõndagi säilinud. Avastuskeskuse peasaalis on väljapanekul endised turbiinid ja generaatorid, aga ka 1929. aastal AS-i Ilmarine toodetud sildkraana, mis suutis tõsta koguni 25 tonni. Renoveeritud on ka kunagine lülitussein ja säilitatud on osa 1930-ndate originaalpõrandat. Väljapanekul on ka väike vagun, mis vedas 30 aasta jooksul Viru allmaakaevandustes rohkem kui 320 000 tonni põlevkivi.

Näitusel saab panna käed külge eri elektriseadmete näidistele, et tutvuda nende tööpõhimõttega. Väljapaneku tähteksponaadid on Tesla transformaatorid Faraday puuris ja Van de Graaffi generaator, millega tehakse avastuskeskuses iga päev ka välgu- ja staatilise elektri demonstratsioone.

3645_20161101 1597_20161031 1613_20161031 Energia avastuskeskus. Välgusaal. Tallinna vana elektrijaam. Energia avastuskeskus. Tesla. Faraday puur. Välk. Välgu demonstratsioon. Teaduskeskus. Särts Välk 3694_20161101 Energiakeskus. Haridusprogramm. Kvaliteedimärgis

Heli ja valgus

Energia avastuskeskuse -1. korrusel asuv väljapanek keskendub klassikalise füüsika alateemadele: valgusele ja optikale ning heli tekkimisele ja levimisele. 

Näituse käed-külge eksponaadid näitlikustavad valguse ja heli omadusi ning selgitavad igapäevaelus toimivaid seaduspärasusi. Peale selle saab ise veenduda, et optiliste efektide ja helidega mängimine on ka lõbus!

Muu hulgas leiab näituselt vastuseid küsimustele, miks ja millal võime taevas näha vikerkaart, millist valgust näevad putukad ja kuidas saame kasutada UV-kiirgust.

Väljapanek on tihedas seoses põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadega. Kõik eksponaatide tekstid on eesti, vene, inglise ja soome keeles.

Märksõnad: heli, võnkumine, laine, valgus, valguse peegeldumine, murdumine ja levimine; kehade vastastikmõju, magnetnähtused

 

3524_20161101 Energia avastuskeskus. Kinkepilet. Kinkekaart. Perega Tallinnas. Avastusrõõm. Kingi jõuluks kinkepilet 1738_20161031 3480_20161101

Solaride ja päikeseenergia. Võimalus teha võimatut!

25. märtsil kell 17.00 avatakse uus püsinäitus  „Solaride ja päikeseenergia. Võimalus teha võimatut!“.

Avamisürituse raames toimub päikeseenergeetika oleviku ja tuleviku väljakutsetele pühendatud paneelarutelu, Aare Baumeri vedelvalguse etendus “Päikesevalgus” ning huvilistel on võimalik tutvuda uue Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös valminud õpitoaga “Päikesepaneelide sära”. Keskuse planetaariumis toimub Rauno Pilviku autorietendus „Päike ja teised tähed“. Solaride’i autosse saab päriselt sisse istuda ja panna proovile enda piloodioskused.

Tervitussõnad teevad Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ja Eesti Energia juhatuse liige Kristjan Kuhi. 

Oodatud kõik huvilised. Pilet avamisüritusele maksab 1 euro ning selle saab soetada FIENTAst!

Info näituse kohta:

Uus püsinäitus tutvustab päikeseenergiat kui energiaallikat, mis omab tänapäeva maailmas kindlat kohta nii tööstuses, kodumajapidamistes kui ka transpordis. Päikesepaneelid elumajade ja tööstushoonete katustel, maapealsed päikesepargid, päikeseautode võistlused üle maailma, päikesepaneelid kosmoselaevade küljes – see ei ole enam ulmefilmi kaader, vaid meie igapäevaelu reaalsus. 

Mis on päikeseenergia, kuidas see tekib ja kuidas toimib? Mida on vaja päikesepaneelide valmistamiseks ja nende toimimiseks? Millised olid päikesepaneelid ajaloos ja millal need esmakordselt ilmusid? Kuidas ja kus tänapäeval päikeseenergiat kasutatakse? Mida peaksime teadma päikeseenergiast oma igapäevaelus? Kõik need küsimused ja palju muud on uue püsinäituse põhiteemad. 

Näitusel saab tutvuda ka Eesti päikeseenergial töötava auto – Solaride – looga. 2021. aasta lõpus, hoolimata koroonakriisist, valmis Baltikumi esimene päikeseauto, mille ehitasid Eesti noored ja mis pandi proovile päikeseautode võistlustel Marokos. Toona pälvis Solaride eriauhinna Hollandi päikeseautode tootjalt Lightyear, tugevaima võitlusvaimu eest. Näituse raames saab tutvuda Solaride legendaarse autoga ja panna end proovile päikeseauto piloodi rollis. 

Näituse koostööpartnerid on Solaride, TalTech, Enefit, Utilitas, Tallinna linn, Roofit, CuFa RC Drift ja Adgorilla.