Elektri lugu
Energia avastuskeskus asub tähelepanuväärses hoones. Just siin, vanas Tallinna elektrijaamas, hakati 20. sajandi alguses esimesena üldkasutatavasse võrku elektri tootmiseks kasutama põlevkivi. Seepärast ongi avastuskeskus õige koht, et uurida elektri tootmise ja selle kasutamise lugu.
Tallina Linna Elektri Keskjaam valmis 1912. aastal arhitekti Hans Hermann Schmidti kavandi järgi. Jaamal oli kolm hoonet: masinamaja ehk praegune Energia avastuskeskus, katlamaja ehk praegune Kultuurikatel ja kontorihoone, kus praegu tegutseb hostel.
Elektrijaam alustas tööd 24. märtsil 1913. Esialgu köeti jaama kivisöe, turba ja puiduga, 1924. aastast põlevkiviga. 1938. aastaks oli Tallinna elektrijaama võimsus 19 200 kW – sellele Eestis konkurentsi ei olnud pakkuda. Jaam töötas 1979. aastani.
Masinamaja sisseseadest on tänaseni mõndagi säilinud. Avastuskeskuse peasaalis on väljapanekul endised turbiinid ja generaatorid, aga ka 1929. aastal AS-i Ilmarine toodetud sildkraana, mis suutis tõsta koguni 25 tonni. Renoveeritud on ka kunagine lülitussein ja säilitatud on osa 1930-ndate originaalpõrandat. Väljapanekul on ka väike vagun, mis vedas 30 aasta jooksul Viru allmaakaevandustes rohkem kui 320 000 tonni põlevkivi.
Näitusel saab panna käed külge eri elektriseadmete näidistele, et tutvuda nende tööpõhimõttega. Väljapaneku tähteksponaadid on Tesla transformaatorid Faraday puuris ja Van de Graaffi generaator, millega tehakse avastuskeskuses iga päev ka välgu- ja staatilise elektri demonstratsioone.
