fbpx

24. 04. 2020


Hubble kosmoseteleskoop on Maa orbiidil tiirelnud juba 30 aastat

24. aprillil saab 30 aastat hetkest, mil saadeti kosmosesüstikuga Discovery maakera orbiidile üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Selleks on Hubble’i teleskoop. Hubble’i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble’i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium.

Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud vaatamata esialgsetele probleemidele üks edukamaid kosmoseprojekte. Hubble’i teleskoobiga on tehtud imetabaseid fotosid lähematest ja kaugematest galaktikatest. Varasemalt ei olnud inimkonnal sellist vaadet kosmosele. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär ega valgusreostus.

Hubble’i teleskoop mängib suurt rolli paljude avastuste tegemises ja on aidanud paremini aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist. Teleskoobi abil on määratud Universumi vanust ja paisumiskiirust. Ühed meeldejäävamad avastused on seotud “tühjadest kohtadest” avastatud tuhandete galaktikate näol.

Hubble’i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari. Sealt edasi on käigushoidmiskulud olnud 10 miljardit dollarit (2010. aasta seisuga). USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.

Hubble’i teleskoopi on plaanitud välja vahetada järgmisel aastal ning asendada see James Webbi kosmoseteleskoobiga, kuid selle starti on mitmeid kordi edasi lükatud.

Hubble’i kosmoseteleskoobi sünnipäeva puhul on NASA igal aastal välja andnud teleskoobi tehtud imelistest piltidest aastapäeva eri. NASA pildigalerii on tasuta ja litsentsivaba.

Lisainfo ja allikad:

Hubble 25. aastapäeva puhuks valiti pilt piirkonnast Westerlund 2. Nime on see saanud Rootsi teadlase Bengt Westerlundi järgi, kes avastas selle 1960. Keskel on näha 3000 tähest koosnev parv. See asub Päikesesüsteemist umbes 20 000 valgusaasta kaugusel. Piirkond on leitav tähtkujust Kiil. Allikas: https://images.nasa.gov/details-GSFC_20171208_Archive_e000743